Eesti 6 parimat loomavaatluspaika, pingereas

Mida on realistlik näha ja mida mitte

Eesti loomastatistika on 45 000 km² riigi kohta päriselt hämmastav: pruunkarude arvukus on hinnanguliselt 900-1000, hunte on paarsada, on ilveseid, põtru viiekohalises arvus, kopraid igal pool ja hallhülgeid läänerannikul. Külastaja vajab realistlikku filtrit. Karusid saab varasuvel vaatlusvarjetest suure kindlusega näha. Kopraid ja põtru näeb giidi ja kannatlikkusega. Hunte ja ilveseid sisuliselt näha ei saa — kes müüb sulle hundivaatlust, müüb sulle metsajalutuskäiku.

Lindudega on Eesti maailmaklassis. Riik asub Ida-Atlandi rändeteel ja kevadel ning sügisel voolavad miljonid veelinnud mööda läänerannikut ja Väinamerd. See tähendab, et parim üksik loodusvaatlus siin ei vaja giidi, luba ega raha — ainult torni, termost ja hommikut. Ülejäänu jaoks on tõsised korraldajad olemas: Lihula lähedal tegutsev Estonian Nature Tours ja NaTourEst pakuvad giidiprogramme varjetega, paatidega ja inglise keelt kõnelevate juhtidega.

1. Matsalu rahvuspark — rändeetendus

Matsalu, 486 km² madalat lahte, roostikku, rannaniitu ja puissaari läänerannikul, on põhjus, miks tõsised linnuvaatlejad Eestisse tulevad. Registreeritud on üle 280 liigi ja arvud on absurdsed: mais kümneid tuhandeid valgepõsk-laglesid ja rabahanesid ning septembri lõpus ja oktoobri alguses tuhandepealised sookurgede parved, mis kogunevad enne Läänemere ületamist. Haeska torn on kuulus ühe päevaga loetud liikide arvu poolest — tublisti üle saja.

Kõik on tasuta ja alati avatud. Lahe ümber on viis peamist vaatlustorni — Haeska, Keemu, Kloostri, Suitsu ja Penijõe —, igaüks eri elupaigaga, ning Penijõe mõisas asuvas külastuskeskuses on kaardid ja värsked vaatlused. Penijõe jääb Tallinnast umbes 110 km, ligi 1 tund 30. Tule koidikul, riietu kaks kihti soojemalt kui prognoos lubab, sest tuul lahelt on lakkamatu, ja võta vaatlustoru kaasa või rendi see. Kindel esikoht ja kaugelt kõige odavam.

2. Karuvarjed Alutagusel

Eesti karude arvukus on koondunud kirdesse ja Alutaguse rahvuspargi ümbruse metsades on spetsiaalselt ehitatud pildistamisvarjed, mis pakuvad ööbimist päriselt kõrge eduprotsendiga aprilli lõpust juuli alguseni, kui ööd on lühikesed ja karud aktiivsed. Sisse minnakse umbes kell 18.00, jäädakse kella 07.00-ni ja magatakse narivooditel puumajakeses vaatluspiluga — välja ei minda, tulesid ei tehta, müra ei tehta. Vaatlused on piisavalt tavalised, et enamik korraldajaid lubab tipunädalatel eduprotsenti tublisti üle 80%.

Hinnad jäävad öö kohta umbes €100-150 inimese kohta, sisaldades transfeeri kokkusaamiskohast, ja varjetesse mahub neli kuni kaheksa inimest, nii et juuni jaoks broneeri kuid ette. Samadesse söödakohtadesse ilmuvad kährikud, rebased ja vahel hundid. Teine koht, sest see on kallis, ilmast sõltuv ja tähendab magamata ööd kõval naril. Kuid see on ainus koht Euroopa Liidus, kus esmakordne külastaja võib mõistlikult loota metsikut pruunkaru näha.

3. Hallhülged Vilsandi juures Saaremaal

Vilsandi rahvuspargi laiud ja karid Lääne-Saaremaa rannikul hoiavad Eesti vetes suurimaid hallhülge kolooniaid, mõnel aastal ka viigerhülgeid. Paadiretked väljuvad Papissaare sadamast Kihelkonna lähedal, kestavad umbes kaks kuni kolm tundi ja maksavad umbes €35-45 inimese kohta, sõidud toimuvad maist septembrini ja sõltuvad tuulest. Vaikse ilmaga on eduprotsent kõrge — loomad tulevad aasta-aastalt samadele kividele.

Samad retked hõlmavad Vilsandi saart ja merelinnukolooniaid, nii et kauba peale saad hahkasid, tiire ja tihti merikotkaid. Kolmas, sest sa pead juba Saaremaal olema ja kange läänetuul jätab paadi sõitmata. Ühenda see Harilaiu poolsaare ja viltuse Kiipsaare tuletorniga 20 km lõuna pool ning jäta reisiplaani üks varupäev, juhuks kui merel on teised plaanid.

4. Soomaa — kobrad kanuuga

Soomaa jõed — Raudna, Halliste, Lemmjõgi — voolavad läbi 390 km² soo- ja luhametsa, kus on üks Euroopa tihedamaid kopraasurkondi. Õhtused kahe- kuni kolmetunnised kanuuretked, tavaliselt €40-55 inimese kohta koos giidiga, viivad sind vaikselt vette just sel tunnil, kui kobrad tööd teevad, ja vaatlused on maist septembrini tavalised. Samadel sõitudel satuvad ette põdrad, saarmad ja merikotkad.

Teine Soomaa nähtus on viies aastaaeg, kevadine suurvesi märtsis ja aprillis, kui lumesulamisvesi paneb metsad ja teed vee alla ja sa sõuad läbi puude, mitte nende vahel. See on pigem maastiku- kui loomasündmus, aga kordumatu. Neljas, sest vajad broneeritud giidi ja ajaaken on kitsas. Rahvuspark jääb Tallinnast 140 km, umbes kaks tundi, või Viljandist 70 km. Broneeri otse Soomaa korraldajate juures.

5. Lahemaa — lihtsaim loodusepäev Tallinnast

Lahemaa on 725 km² metsa, raba ja rannikut, mis algab 50 km Tallinnast ida pool, ja see on riigi parim koht loomi näha ilma midagi broneerimata. Oandu kopararada järgib oja langetatud puude ja tammide vahel; Viru raba umbes 3,5 km laudtee ületab klassikalist kõrgsood laugaste ja kidurate mändidega; ning Oandu ja Altja ümbruse metsateedel satub koidu ja hämaru ajal regulaarselt põtru ja metssigu. Rajad on tasuta ja alati avatud.

Viies, sest vaatlused on juhuslikud, mitte kindlad — sa suurendad võimalusi, mitte ostad garantiid. Selle eest saad terve päeva: hommikul rabalaudtee, siis rannakalurikülad Käsmus ja Altjal, Palmse mõis ja Hara allveelaevabaasi varemed. Sõida ise; park on busside jaoks palju liiga hajutatud. Koidik septembri lõpus, kui raba tõmbub roostepunaseks ja udu istub lohkudes, on siin aasta parim kaks tundi.

6. Sügisränne Sõrves ja Kablis

Kaks kitsast neeme suunavad rändlinnud mööda rannikut. Sõrve poolsaar Lõuna-Saaremaal aheneb tipuks, kus sügisränne koondub tugevalt — hommikuga tuhandeid veelinde ja värvulisi, lisaks röövlinde, augusti lõpust oktoobrini, ning hooajal töötab linnuvaatlusjaam. Kablis Liivi lahe rannikul 50 km Pärnust lõuna pool on linnurõngastusjaam, mis on tegutsenud 1960. aastatest ja korraldab sügishommikutel avalikke rõngastamise näidiseid.

Mõlemad on tasuta ja sobivad igaühele, kellele meeldib protsess sama palju kui nimekiri. Kuues, sest huvi on kitsalt spetsialistlik ja ilm septembris-oktoobris avatud poolsaarel on täpselt selline, nagu arvata võib. Suvise külastuse jäta mõlemal puhul vahele: nende paikade mõte on ränne ja juulis liigub sisuliselt mitte midagi. Kabli sobib kokku Pärnu lahe luhtadega ja Sõrve tuletorni ning sõjaajalooga samas tipus.

Broneerimine, varustus ja ausad ootused

Võta binokkel — 8x42 on metsa ja lahe jaoks õige kompromiss — ja arvesta, et vaatlustoru muudab Matsalu täielikult ja Soomaa jaoks ei tee mitte midagi. Veekindlad saapad on tähtsamad kui miski muu selles nimekirjas; rabalaudteed on korras, aga Haeska ja Keemu niidurajad on oktoobrist maini märjad. Putukatõrje ei ole valikuline mai keskpaigast juuli lõpuni, kui sääsed Soomaal ja Alutagusel on piisavalt hullud, et õhtu varakult lõpetada.

Ajastusest: mai hanede, pesitsevate lindude ja karuhooaja alguse jaoks; juuni lõpp karude ja kobraste jaoks; septembri lõpp sookurgede ja parima valguse jaoks; oktoober röövlindude ja rannikurände jaoks. Giidiprogrammid maksavad poolepäevase kanuu- või paadiretke eest umbes €40-55 ja karuvarje öö eest €100-150 ning head varjed on juuni jaoks veebruariks välja müüdud. Kui sul on ainult üks päev, sõida Matsallu, roni esimeses valguses Haeska torni ja ära kuluta midagi.